Vihmased ilmad meenutavad mulle Eestit

42nd St

Siin on tegelikult endiselt palav, aga nüüd üle pika aja paar vihmast ilma. Jahe augustivihm meenutab Eestit – paistab, et Eesti suve ma sel aastal ei näinudki. Ma sain siin vahepeal jälle uue töö – ettekandjana ühes vahemere-türgi-köögi- ja mereanni-restoranis Upper East Side’il. See on omaette jutt, kuidas ma selle sain, aga kokkuvõtteks võib öelda, et lambist .  Uus graafik on ka,  seepärast eriti ei ole aega kontserditel käia… Aga restoranides töötamise juures on üks hea asi see, et seal saab tasuta ja sealjuures väga hästi süüa. Päris asjalik . Ja nüüd ma siis õpin veine tundma, toidust rääkima ja  5-6 taldrikut/ kaheksat veiniklaasi korraga kandma Ühe lõhkusin ära kah ikka juba. Olen päris püüdlik, aga ega ma seal muidu küll nii väheste kogemustega tööd poleks saanud, kui ma sealset ülemust mingil müstilisel kombel ära poleks võlunud.  Alguses tal väga siiras sõbralik soov aidata, aga, lõpuks ikka selgus, et ma hoopiski meeldin talle.

58th St @ Lexington Av

Jama on see, et ta mind nüüd liiga sageli veini jooma kutsub. Ta on muidu ülimalt tore, aga… midagi ühist pole temaga vist.  Ta pole muusik ja ma olen tähele pannud, et miskipärast mulle istuvad muusikud romantilises mõttes kuidagi paremini. Võibolla mu aju on kuidagi imelikult programmeeritud selle asja suhtes. Või siis, tõesti, mida koos teha kellegiga, keda muusika ei huvita, minna sööma või? Jah, aga eraelu on üldse väga segane viimasel ajal.

Muidu, Upper East Side’il on täitsa lahe hängida -  olin enne seda sinna ainult ühe korra sattunud. Tegelikult  seal midagi peale shoppamise eriti teha ei ole. Seal on nimelt hullult  poode – Bloomingdale’s ja kogu see värk.  Metropolitan muuseum ka muidugi, aga ma käisin seal 7 aastat tagasi, aega on enne kui uuesti vaja minna .

Täna mul on üle pika aja vaba päev. Käisin linna peal, tõin eelmisest töökohast palgatšeki ära ja käisin terve rea poode läbi, aga midagi erilist ei leidnud. Üks väike deit ootab ees ja siis kontserdile