Road trip pt2: Moonlight in Vermont

Telegraph cables, they sing down the highway

Cape Cod’ist edasi kulges road trip põhja poole – Vermonti osariiki (eelkõige jazzistandardist Moonlight in Vermont inspireerituna). Terve see osariik on tõesti, nagu laulust võib eeldada, hästi ilus ja romantiline – mäed, rohelised aasad, jõed ja järved, idüllilised väikelinnad jne. See on üks Ameerika vähim asustatud osariike, samuti on siin eriti suur valgete osakaal. Talvel käib siin äge suusatamine, suvel igasugune matkamine – jalgsi, kajakite ja kanuudega jne. Eriti head scenic teed (pmst kõik teed on märgistatud kui scenic drive). Vermont on tuntud antiikasjade, puukästitöö ja eriti põllumajanduse poolest: vahtrasiirup, juustud, fudge, õunad, Ben & Jerry’s jäätis, siider, vein ja ÕLU! Õllepruulikodasid on nimelt igal pool ja õlu on odav ja hea. Vermont on hea sihtkoht õlleturismiks, paljud pruulikojad korraldavad tuure ja degusteerimisi. Sarnaseid tuure korraldavad ka farmid, juustutöökojad jne.

Lake Champlain Maritime Festival

Sattusime täiesti juhuslikult ühele kohalikule nädalalõpu paraadile (Turners Falls’is Massachussettsis)  ja ühele festivalile (Vermontis Burlingtonis Lake Champlaini kaldal). Mõlemal mängisid jumalast head kohalikud bändid! Kohalikud üritused tunduvadki keerlevat nende põhiliste üsna universaalsete elementide ümber: toit, õlu, grillimine, perega hängimine ja muusika – antud juhul hästi mõnusas ja eluterves maakoha õhkkonnas. Paistab, et suvistel nädalalõppudel toimub midagi sellist igas linnas. Eestis on vist rohkem kombeks toimetada omaette või siis massiüritustel, aga Ameerikas paistab asja juures olevat just rohkem sellist kohaliku community tunnet.