All the Things… New York Jazz and More

Blog of a jazz enthusiast

Never step into the same river twice – New Yorgis liiguvad asjad kiiresti

leave a comment »

Broadway @ 34th St

Broadway @ 34th St

Nüüd on juba kuu aega siin oldud. Olen jälle natuke väsinud ja pean tunnistama, et kerge stress on. Inimesed – ja eriti see meeletu müra! – ajavad vahepeal närvi – mingid väiksed asjad.  Miks kerkivad ebameeldivad pisiasjad üles just sellistel päevadel, kui tuju pole kõige parem? Huvitav, kumb algab enne – kas tuju või sündmused, mis tujuga kaasa tulevad?

Aga jah, kõige karmim on see, et see linn siin on lihtsalt nii jube suur – infot liigub meeletult palju ja meeletult kiiresti. Nii töö kui korteri otsimine pole tegelikult põhimõtteliselt iseenesest raske, vaid lihtsalt meeletult keeruline on olukorrast mingit ülevaadet saada – kõik on nii vedamise ja juhuse küsimus. Suhete pinnal muutuvad asjad kiiresti – inimestega esialgne tutvumine on ülimalt kerge, aga kui mingit edasist pingutust ei tee, ei näe sa neid  arvatavasti tegelikult enam kunagi. Isegi kui alguses plaanid mingisse kohta tagasi minna või kellelegi uuesti helistada, siis ei ole see praktikas sugugi nii lihtne – paari päevaga, ühe päevaga on kogu olukord hoopis teine ja eilne päev on lihtsalt mööda läinud ja unustatud. Peab väga eriline juhtum olema, et tegelikult ka vana asja juurde tagasi pöörduda. Eks sellisest üleküllusest sünnibki pealiskaudsus… Kas on DSCN0263parem võtta paljust natuke või natukesest palju? Targad inimesed eelistavad miskipärast viimast varianti. Mina tegelen esimesega, ikka veel. Asjadega on sama lugu. Kus läheb piir selle vahel, mida me vajame ja mida me arvame, et vajame? Ma ei ole mingi askeet, aga tundub, et asju on inimestel peaaegu alati liiga palju. Eriti siin! Müümine ja reklaam töötab USAs ka ikka aboluutselt kõrgemal pilotaažil – isegi kui lihtsalt kuulata raadiot  (ma päris sageli olen sunnitud siin-seal kuulama) – reklaam on siin peaaegu et kunst – niivõrd peen, läbimõeldud ja halastamatu. Inimese psühholoogiat on selle jaoks ikka päris põhjaliku julmusega uuritud. Ja nad käivad sellise järjekindlusega peale! Ma õnneks kõrvaltvaatajana seda ütlen, mulle endale pole siin veel  vist midagi otseselt pähe määritud (olen liiga vaene selleks vist lihtsalt😀 ) ) Kuigi olen üsna kindel, et enamus maailmavaatest määritakse meile mingil momendil märkamatult pähe. Sest tavaliselt on inimestel liiga palju tegemist, et mõelda, mida nad teevad.
Aga tegelikult, õnneks… tore on, et kõik kogu aeg muutub ja vana ununeb. See vist peabki nii olema.

Written by Ines

June 5, 2009 at 3:57 am

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: