All the Things… New York Jazz and More

Blog of a jazz enthusiast

Posts Tagged ‘jam session

Jam sessions @ Cleopatra’s Needle

leave a comment »

There are jam sessions every day @ Cleopatra’s Needle, Upper West Side (Broadway between 93rd & 94th St), times vary. Some tunes one is supposed to know for this:

Written by Ines

September 7, 2010 at 2:50 am

Posted in Uncategorized

Tagged with ,

Ben Monder, Chris Lightcap & Diego Voglino @ the 5th Estate

with 2 comments

Chris Lightcap, Diego Voglino, Ben Monder @ the 5th Estate. Why are the parrots on the wall?

Formerly known as Royale, 506 5th ave. b/x 12th & 13th Brooklyn is now called the 5th Estate – a lot of things have changed but they are still having Diego Voglino’s Tuesday night jam sessions with some really great New York musicians in the opening and closing sets. This time it was Ben Monder and Chris Lightcap, playing standards like  I’m Old Fashioned, This Is New, Embraceable You, Along Came Betty and World of Pain, the CREAM tune in the first set and Long Ago And Far Away, All or Nothing At All and one that I didn’t recognize for the closing set. I still think Ben Monder is one of the most interesting guitar players to listen to! You never really know what will happen next, it truly demonstrates what a limitless land jazz guitar is. And I thought Chris Lightcap sounded really great.

Ben Monder @ Royale and free Bombay Sapphire @ Deity Underground

with one comment

Ben Monder with Gary Wang and Diego Voglino

Ben Monder with Gary Wang and Diego Voglino and an unknown (to me) sax player playing the opening set 😀 Was really killing. Ben Monder is one of those few guitar players who is still full of surprises even after hearing him so many times. It even gets more fascinating. And Gary Wang on bass is just so incredibly melodic, really enjoyable to listen. They seem to be great partners with Ben Monder. Yeah, Diego Voglino’s jam session is really cool.

I actually escaped the jam session part – went to this place called Deity on Atlantic Ave and drank some Bombay Sapphire gin. I love those open bars – free drinks and great loud party music – bound to put you in a great mood. But gin itself is kind of bad. I couldn’t even finish two.

I thought these guys would look good on the picture

I’m wondering what’s been going on lately with my public transport luck – somehow I never wait for trains and buses anymore. They just arrive almost by second. Must be aligned with the stars or something. It worked even with B63 bus to Atlantic Ave, both ways. I did have time to meet a cool guy reading Vonnegut’s Cat’s Cradle in the bus stop . I was just reading that one in the summer 😀 Coincidences everywhere.

And more of that mysterious timing – got back to Royale exactly when the house band started the last set 😀 They totally broke my heart with Embraceable You, haven’t heard something as beautiful in a long time.

So far, in my search of what to drink besides beer or expensive wine and cocktails, I’ve so far found two pretty good options: hot cider (also good with rum) and whiskey, straight up.

Written by Ines

December 2, 2009 at 6:54 pm

Maria Schneider Orchestra @ Jazz Standard

with 2 comments

Maria Schneider Orchestra @ the Jazz Standard

Heard two sets –  and sat so close to the band for the first one that I could actually see Ben Monder’s sheet music and all the voicings. That was so cool :D. The music was great, some really happening solos by Ben Monder, Donny McCaslin and Ingrid Jensen. This has been their regular Thanksgiving week @ Jazz Standard (for 6 years i think) – totally sold out. It was so great to be Ben Monder’s guest for that one 😀

Read the rest of this entry »

Written by Ines

November 26, 2009 at 5:42 pm

Tuesday-night jam session @ Royale

leave a comment »

They even had vibes

They even had vibes @ the session

Walked by from Royale yesterday, just in time to check out their Tuesday-night jam session. Heard peoples play I Hear A Rhapsody and What Is This Thing Called Love. And then the house band. With Loren Stillman (alto sax), Nate Radley  (guitar), Gary Wang (bass), Diego Voglino (drums).

Written by Ines

October 14, 2009 at 11:18 am

Viies päev: Eesti maja, Fat Cat, Blue Note

with 2 comments

Image046Ehkki eelmine päev lõppes nii hilja, ärkasin siiski plaanipäraselt vara, et minna kella 12ks Eesti Majja – seal pidi toimuma USA eestlaste ajalehe Vaba Eesti Sõna tulevikku arutav kriisikoosolek – lugesin selle kohta Postimehest teel siia lennukis. Ei saa öelda, et oleksin veel eilsest konditsioonist päriselt toibunud kui ma kella 10 paiku internetikohvikusse hommikukohvi jooma läksin… Aga Eesti Majja jõudsin päris vara. Lahked daamid tõid kaasa rohkelt eesti stiilis singi-ja juustuvõileibu ja Dunkin’ Donutsi kohvi, bageleid, sõõrikuid ja ma kasutasin ära võimaluse kõhu täis süüa :).  Koosolek ise oli pikaldane, rohkete sõnavõttudega. Märkasin, et paljud väliseestlased räägivad eesti keelt nii kummalise sõnakasutuse ja süntaksiga, et ma ei saa kohati isegi aru, mis nad päriselt öelda tahtsid – selline tunne, et terve sellesama pika jutu oleks ju võinud ära öelda paari lausega… Hea üllatus oli Jüri Estam, kes minu arust rääkis väga intelligentselt ja nüüd ma kavatsen Europarlamendi valimistel oma hääle talle anda, on kellelgi targal sellele vastuväiteid? Ajaleht ise on raskustes, kuna seda tellitakse liiga vähe… Võibolla asi selles, et sisu pole piisavalt rabav. Aga eestlus on ilus asi, isegi mina arvan viimasel ajal seda ja tahaks eesti asjade eest väljas olla kui vaja. Niisiis ma lubasin ka aidata ajalehe juures mõne asjaga.

Image051Edasi ma kolasin natuke linna peal, olles natuke segaduses, kuhu ma järgmisena minna tahan. Käisin Gramercy parki’i juures, mis on võtmeta külastajatele kahjuks suletud ja Madison park’is, vaatasin Flatiron buildingut. Lõpuks otsustasin, et lähen käin korra kodus pead kammimas jne 🙂 Kella 7PM olin tagasi linnas West Village’is, kus on põhiline jazziklubide piirkond. Minu esimene jazz celebrity spotting tänaval: Larry Grenadier kõndis oma kontrabassiga vastu:). Läksin Fat Cat klubisse, kus on suht väike,  $3 admission. Suhtlesin sealse manager‘iga ja selgus, et saab ka tasuta WIFIt kasutada, mis on siin üsna haruldane – jubedalt käib närvidele, aga tavaliselt küsitakse siin WIFI eest meeletut raha, igal sammul… Fat Cat on üldse lahe klubi, piljardi, ping pongi, male ja muude mängude laudadega suur klubi, väga mugavad suured diivanid otse lava ees jazzisõpradele nagu mina :D. Jazzisõpru paistab siin ikka leiduvat! Imelik on see, et ma astusin sisse ja doorman ütles, et ta tunneb mu ära, ma olevat siin varemgi käinud. Selliseid juhuseid on veel paar tükki olnud. Hmm…

Image055Esimene bänd oli üsna jura, suhtlesin kohaliku musta aspiring writer‘i Walter’iga from the Bronx. Kõht läks tühjaks ja ma otsustasin korra väljas käia ja natuke süüa. Leidsin 7th avenue’lt väidetavalt New Yorgi parima pitsakoha, võtsin nende kuulsama variandi juustuga ja ühe Corona. Pitsal oli tõesti haruldane crust, aga minu arvates on kodus tehtud pitsa ikkagi parem. Kolasin natuke ringi, West Village on ülimalt lahe kant. Mõtlesin, et kasutan juhust ja astun läbi Blue Note’ist – et kuulata bändi koosseisus James Carter, John Medeski, Adam Rogers, Christian McBride, Joey Baron. Järjekord ukse taga oli taas pikk. Mul ei olnud reserveeringut, aga ootasin õndas teadmatuses hoopis selles järjekorras, mis oli reserveeringuga inimestele. Juhuslikult sõbrunesin jälle inimestega enda kõrval ootejärjekorras – neid oli 3, reserveeringuga neljale. Ja mina olingi siis pärast see neljas ja sain ilusti sisse :). Blue Note klubina mulle nii väga ei meeldinudki, võrreldes mõnede teistega. Aga bänd oli super. James Carter mängis baritoni, tenorit, soprani, võludes sealt välja selliseid uskumatuid sounde, mida ma pole ühesti torust varem kuulnud tulevat… 🙂 Päris hull tüüp, meeletu energia. Ja Christian McBride on vist parim bassimees, keda ma kunagi kuulnud olen!  Adam Rogers mulle hard bopi mängijana eriti ei meeldinudki, aga bluesi ja funki mängis jube hästi – this man can really shred the blues 😀 Jon Medeski oli väga ka super. Ja Joey Baron. Bänd oli väga väga energiline, mängisid soul jazz-hard bop-free-kaasaegset asja, näiteks tundsin ära Woody Shaw “Moontrane”‘i ja ühe Larry Youngi loo. Jõin veini ja minu toredad uued kaaslased tegid kõik välja lõpuks mulle. Ühega nendest, Patrickuga läksime edasi (tagasi) Fat Cati. Seal mängisid mingid noored kutid Juilliardist. Päris hullud tüübid. Hakkas jamsession. Trompetimängijad tulid üksteise järel ja mängisid – ja ikka korralik rida tuli!  Ja mitte ühel, vaid need trompeti-kutid lihtalt ootavad järjekorras, üks parem kui teine. Mul oli selline tunne vahepeal, I’m in heaven :). Eriti vinge trummar oli ka, täiesti uskumatu soundi ja energiaga tüüp. Nimi oli John Davis.

Jõime Patrick’iga  õlut (välja tehti jälle) ja hangisime seal, ma tutvusin paari trompeti- ja  ühe tenoripoisiga ja ühe kitarristiga, kes oli kuuldavasti Ben Monderi teemas sees. Jamsession ei olnud kaugeltki mitte läbi, aga otsustasime ära minna, kell oli jälle vist juba 3-4AM. Patrick viis mu taksoga Brooklynisse Williamsburgi, otse maja ette. Ja siis oli piinlik moment, et ma ei mäletanud ta nime. Ma arvasin, et see on Philippe. Aga ehkki sellest jutust võib jääda mulje, et ta lõi mulle külge, siis üldsegi mitte. Me hoopis ajasime väga intelligentset juttu ökoloogia, kirjutamise, jazzmuusika teemadel 🙂 Väga tark tüüp oli, mul jällegi vedas seltskonnaga.

Metroos kuulsin seekord häälest ära halva time‘iga saksofonimängijat, kes mängis “Freddie Freeloader”it  (teemat, over and over again).