All the Things… New York Jazz and More

Blog of a jazz enthusiast

Posts Tagged ‘Lower East Side

Chinatowni kuulsad pelmeenid ja tasuta Margaritad Lower East Side'il

leave a comment »

Vanessa's Dumpling House

Mul tuli suurepärane idee, kudas New Yorgis odavalt ohtust syya – nimelt söögid Chinatownist ja siis Lower East Side’il monest open bar’ist joogid votta. Eile oli esimene katsetus. Koigepealt siis kuulus Vanessa’s Dumpling House, kust saab $1 eest praetud pelmeene ja seesamipannkooke, mis olid oma hinda kyll kuhjaga väärt (vordluseks Tallinna restoran Al Sole, kus ma sain 5 maitsetut raviooli hinnaga 140 krooni – ei olnud hea diil!). Pärast selline baar nagu Fuzzanova – lisaks tasuta margarita’dele oli seal jumalast hea Louna-Ameerika muss. Endiselt, open bar‘id teevad mul tuju heaks.

open Margarita bar

Aga siis, ohtu nael oli siiski hilisoine kojuminek. MTA, New Yorgi metroosysteem on lihtsalt juba täiesti yletamatult hulluks läinud – NO UPTOWN TRAINS AT THIS STATION sildist on hilistel öödel viimasel ajal saanud standard. Lisaks sellele on moned  liinid ära kaotatud ja moned teised uue marsuudiga. Näiteks pole enam V rongi, on hoopis “the new M”. Onneks elame me sobraga kohas, kus on mitu erinevat liini ligiduses, ehkki neil koigil olid late-night ajaks omad yllatused varuks. Kui me siis lopuks 2-train’i ootasime, oli jaam täpselt sama kuum nagu yks monus saun. Seal pingi peal istudes ja higistades oli täpselt selline tunne, et nyyd voiks yks kylm olu ja jääauk kah kusagilt votta olla. Igatahes, kojuminek vottis lopuks ikka oige mitu head tundi.

palav!

Written by Ines

July 21, 2010 at 11:13 pm

Chinatowni kuulsad pelmeenid ja tasuta Margaritad Lower East Side’il

leave a comment »

Vanessa's Dumpling House

Mul tuli suurepärane idee, kudas New Yorgis odavalt ohtust syya – nimelt söögid Chinatownist ja siis Lower East Side’il monest open bar’ist joogid votta. Eile oli esimene katsetus. Koigepealt siis kuulus Vanessa’s Dumpling House, kust saab $1 eest praetud pelmeene ja seesamipannkooke, mis olid oma hinda kyll kuhjaga väärt (vordluseks Tallinna restoran Al Sole, kus ma sain 5 maitsetut raviooli hinnaga 140 krooni – ei olnud hea diil!). Pärast selline baar nagu Fuzzanova – lisaks tasuta margarita’dele oli seal jumalast hea Louna-Ameerika muss. Endiselt, open bar‘id teevad mul tuju heaks.

open Margarita bar

Aga siis, ohtu nael oli siiski hilisoine kojuminek. MTA, New Yorgi metroosysteem on lihtsalt juba täiesti yletamatult hulluks läinud – NO UPTOWN TRAINS AT THIS STATION sildist on hilistel öödel viimasel ajal saanud standard. Lisaks sellele on moned  liinid ära kaotatud ja moned teised uue marsuudiga. Näiteks pole enam V rongi, on hoopis “the new M”. Onneks elame me sobraga kohas, kus on mitu erinevat liini ligiduses, ehkki neil koigil olid late-night ajaks omad yllatused varuks. Kui me siis lopuks 2-train’i ootasime, oli jaam täpselt sama kuum nagu yks monus saun. Seal pingi peal istudes ja higistades oli täpselt selline tunne, et nyyd voiks yks kylm olu ja jääauk kah kusagilt votta olla. Igatahes, kojuminek vottis lopuks ikka oige mitu head tundi.

palav!

Written by Ines

July 21, 2010 at 11:13 pm

Jim Campilongo Trio feat Nels Cline @ the Living Room

leave a comment »

Jim Campilongo trio feat Nels Cline

Cool regular Mondays gig @ The Living Room, Lower East Side – Jim Campilongo trio (with Stephan Crump on bass and Tony Mason on drums). Would definitely interest all the guitar buffs, just to see how to handle a Tele. I’m not sure how one should take the esthetics of all this but generally, the show was really spectacular. And Nels Cline actually joined them on stage that night for some really incredible guitar artistry. I liked the bass player, Stephan Crump – contributed a lot for the whole thing.
For some reason I really wish I could take my mother to see this one, I think she would like the vibe of that thing. Was a great night there, just a bit sorry I missed Tony Scherr playing earlier that night…

Written by Ines

July 20, 2010 at 2:24 pm

Kuidas ma New Yorgis oma sünnipäeva pidasin

with 2 comments

Ühe kingituse sain ka ikka lõpuks pmst 😀

Alustuseks toodi lilli – selgus, et emake saatis, Eestist oli kuidagi korraldanud (lilled ise olid Brooklynist ikka :D). See oli küll tore! Terve mu väike tuba on head lillelõhna täis… 😀 Siis, kooki või torti mul ei olnud, aga avastasin Brooklyni parima pagariäri ja tõin sealt värsket leiba, moosiga kohvi kõrvale.  (Ära märkimist väärib veel ka asjaolu, et mu sünnipäev, 3. detsember oli viimane soe päev siin – 18 kraadi. T-särgi väel käisin õues. Oi kui mõnus :D). Täiesti uskumatu koht –  kõik töötajad on samast perest – kes küpsetab, kes müüb ja kes asjatab niisama. Uskumatud hinnad kah. Kahjuks pole see koht mulle nii väga lähedal, paras jalutuskäik on vaja ette võtta. Aga siinne leiva-probleem on nüüd igatahes lahendatud.

Ja siis. Õhtul kella 6 paiku hakkasin välja minema. Kõigepealt lasin saapad ära viksida – järjekordne opne bar Brooklynis Atlantic Avenue’l,  kus lisaks pakuti saapaviksimise teenust – ürituse nimi oli After Work Shoe Shine. Ma siis jõin seal ühe martini seni, kuni nad mu saapad ära viksisid. Nad promosid seal seekord nimelt Hendrick’s gini. Päris hea oli tegelikult, gini kohta suisa super.

Ja siis edasi East Village’isse, kus olin kutsutud (noh, kui aus olla siis see oligi õhtu programmi võti – see kes mind kutsus,  tunneb linna peal nii paljusid inimesi ja kõiki paremaid kohti. Päris huvitav jälgida seda PR kõrgemat pilotaaži. Ma vist lähen samale teele varsti, see tundub nii kihvt) eriti peenete jookidega baari Death By Company. Proovisin ühte šampusekokteili – täielik kunstiline elamus oli nii selle valmistamise jälgimine kui ka joomine. Sünnipäeva puhul oleksingi ma selle nagunii tasuta saanud. Nii sõbralik koht on New York.

Ja siis Blue Note ja McCoy Tyner. Mis oli palju parem, kui ma oskasin oodata. Täielik kaif tõesti.

Ja siis üks hispaania tapas bar kusagil Meatpacking District kandis. Head söögid ja vein. Mul tuli igatsus Hispaaniasse minna. Kunagi ammu käisin – seal olid isegi oliivid hoopis teise maitsega. Aganüüd siin tapas bar’is oli mingi spargliroog, mis mul enam kuidagi meelest ei lähe. Midagi hästi lihtsat, tegelikult. Imelik, lihtsad asjad ongi ikka kõige paremad. Röstitud leib ja oliiviõli võivad kah ikka mõnikord nii meeletult head olla.

10 Degrees

Ja siis mul tuli viimase hetke idee oma sünnipäeva puhul terve posu inimesi kuhugi kutsuda – ma pole seda vist ikka juba  aastaid teinud – ja siis oligi üks tequila koht Lower East Side’il – üks järjekordne open bar… Aga üritus läks veitsa metsa selles mõttes, et ma ise jõudsin sinna liiga hilja, sealt oma tapas bar’sit –  ja ma ei tea, kas keegi kutsututest üldse sinna kohale jõudis. Igasugu muud rahvast oli hoopis jube palju. Aga kuna mul oli see nii heade sidemetega tuttav kaasas, läksime hoopiski ühte teise kohta East Village’s – 10 Degrees St. Marks’il  – ja oma tasuta tequila baari saime ikkagi kätte, hoopis mõnusamas kohas.  Aga lõppkokkuvõttes, jooke sai liiga palju segatud, järgmine päev olin ikka poolsurnud. Polegi oma sünnipäeva ammu nii hullusti tähistanud. Ei teagi, kas see on halb või hea. Aga noh, kui mitte selles vanuses, siis kuna veel?

Skinny Fridays & Jeff Taylor Group @ Rockwood

leave a comment »

Skinny Fridays

Had a really authentic Lower East Side night – first got a few free drinks from the SKINnY bar & lounge (174 Orchard St) while they were having another open bar event –  just a block from Rockwood . Never really been hanging out in one of those places for the real American young people crowd in the Lower East Side 😀 Was a great spot for people-watching. I enjoyed it a lot. They even had go-go dancers and all.

Jeff Taylor Group @ Rockwood

&Rockwood @ midnight – Jeff Taylor Group. The reason I went there was Mark Guiliana on the drums 😀 Was amazing. Especially as a live show –  on a CD the music would be too indie rock for me, I think. (they were selling CDs for $5 too- the song It Swell on it really sounds like a hit 😉 with really bold lyrics if i get it right… and Blue Bucket is kind of funny- has the melody from I Hear a Rhapsody used in the bridge :)).  I was thinking if rock was always that good, maybe I wouldn’t even listen to jazz. But the secret of the band is Mark Guiliana on the drums, I think. Mike Severson played the bass and then there was Steve Wall, I believe –  guy who did backing vocals, keyboard, effects, killer funky rhythm guitar. Jeff Taylor on vocals and guitar (and some piano) seems to be one of those multi-talented ones. Rockwood was packed – and everybody I talked to were fans of either Jeff Taylor or Mark Guiliana. I don’t see why would anybody even want to go for those over-hyped rockstar groups when there is stuff like that, GREAT musicians playing such rocking super funky shows in authentic places – for no cover. Yeah, but I guess to find things like that is the privilege of being in New York. Read the rest of this entry »

Written by Ines

November 21, 2009 at 9:52 am