All the Things… New York Jazz and More

Blog of a jazz enthusiast

Posts Tagged ‘West Village

Music feast ahead: Winter Jazzfest 2012

with 5 comments

2012 NYC Winter Jazz Fest

The eighth New York Winter Jazzfest coming up, to deliver over 60 mouthwatering performances in a compact spread of 5 different venues in the West Village. This Friday and Saturday (January 6th and 7th) – all music lovers in the city are going (me too)!

The sheer amount of music will be quite overwhelming, I expect. Imagining that if one would go see a concert once a week every single week of the year, it would still add up to only 52, compared to the 60 on just the two nights… What a way to take a bite out of this thriving music scene here.

I’ve been going through the program for a while (and it’s even kind of educating to do some pre-listening on some of the artists): it looks like it’s quite difficult to construct the absolute best itinerary for the nights – practically all of it has the potential to sound pretty mind blowing.

But as I’ve actually heard quite a many of this year’s performers before at some point, this time time I’m particularly excited about:

Julian Lage Group – (haven’t heard him live yet, but he seems to be a great guitar player and musician) Friday, 7:45pm @ Sullivan Hall

The 5 venues: the Bitter End, Le Poisson Rouge, Kenny's Castaway's, Sullivan Hall, Zinc Bar

Ben Williams and the Sound Effect – Jaleel Shaw, Matt Stevens, Gerald Clayton, Etienne Charles, Justin Brown. Sounds like a promising bunch Saturday, 12:45 AM @ Sullivan Hall

Justin Brown Group –  curious to see his own group (seen him doing a great job as a sideman on several occasions) Saturday 10:15 pm @ Sullivan Hall

Taylor Eigsti – one of the best young pianists now? Must be a great concert (with Eric Harland and Harish Rhaghavan) Saturday 12:30 AM @ the Bitter End

Tyshawn Sorey Oblique : interesting music! Saturday 01:45 AM @ the Bitter End

Yeah, and then I’m going to try to squeeze in Lionel Loueke (with Mark Guiliana on drums!), Marc Ribot’s Ceramic Dog, Wallace Roney (a little bit different generation than most of the Jazzfest, but sounding hip…), Chris Morrissey (with Aaron Parks, Mark Guiliana, Ben Wendel, Nir Felder = such a promising lineup!), Steven Bernstein’s MTO plays Sly (everybody’s raving about them), Ben Allison trio, Joel Harrison String Orchestra…

But most of all, I expect some of the fun to lie in playing it by the ear…

Davy Mooney Quartet; Arthur Kell Quartet @ 55 Bar

leave a comment »

Davy Mooney Quartet @ 55 Bar

Davy Mooney Quartet @ 55 Bar

What a nice shelter from the rain – I spent the whole evening @ 55 Bar last night.  Early set was Davy Mooney Quartet – Dave Mooney (guitar), John Ellis (tenor sax), Orlando LeFleming (bass), Greg Ritchie (drums). Great choice of sidemen :D. Having that good sidemen might be dangerous though, but I guess it worked out. Davy Mooney did some singing as well – he has a really nice voice. I liked the drummer a lot. And John Ellis is just so incredibly expressive. He seems to have mastery over so many shades of sound and dynamics.

Arthur Kell Quartet @ 55 Bar

Arthur Kell Quartet @ 55 Bar

And the next band, Arthur Kell Quartet was just amazing! Nir Felder on guitar, Loren Stillman on alto, Mark Ferber on drums, Arthur Kell on bass and compositions. They were so tight and everybody was really killin’! The first set was especially good, I enjoyed it so much! 😀 Hearing that kind of music makes me not want to leave New York. Nir Felder really surprised me again – even though he suffered from a jet leg, that was some very inspired ground-breaking guitar playing there. He seems to get better with every time I hear him, or is it just me? Anyway, it was fun to hear him play next to Loren Stillman – those guys both play so incredible lines and have amazing sound. How can they be so killin’ when they just seem to be sight reading?  😀 Yeah that first set was one of my favorite concerts here, so far :D.

Viies päev: Eesti maja, Fat Cat, Blue Note

with 2 comments

Image046Ehkki eelmine päev lõppes nii hilja, ärkasin siiski plaanipäraselt vara, et minna kella 12ks Eesti Majja – seal pidi toimuma USA eestlaste ajalehe Vaba Eesti Sõna tulevikku arutav kriisikoosolek – lugesin selle kohta Postimehest teel siia lennukis. Ei saa öelda, et oleksin veel eilsest konditsioonist päriselt toibunud kui ma kella 10 paiku internetikohvikusse hommikukohvi jooma läksin… Aga Eesti Majja jõudsin päris vara. Lahked daamid tõid kaasa rohkelt eesti stiilis singi-ja juustuvõileibu ja Dunkin’ Donutsi kohvi, bageleid, sõõrikuid ja ma kasutasin ära võimaluse kõhu täis süüa :).  Koosolek ise oli pikaldane, rohkete sõnavõttudega. Märkasin, et paljud väliseestlased räägivad eesti keelt nii kummalise sõnakasutuse ja süntaksiga, et ma ei saa kohati isegi aru, mis nad päriselt öelda tahtsid – selline tunne, et terve sellesama pika jutu oleks ju võinud ära öelda paari lausega… Hea üllatus oli Jüri Estam, kes minu arust rääkis väga intelligentselt ja nüüd ma kavatsen Europarlamendi valimistel oma hääle talle anda, on kellelgi targal sellele vastuväiteid? Ajaleht ise on raskustes, kuna seda tellitakse liiga vähe… Võibolla asi selles, et sisu pole piisavalt rabav. Aga eestlus on ilus asi, isegi mina arvan viimasel ajal seda ja tahaks eesti asjade eest väljas olla kui vaja. Niisiis ma lubasin ka aidata ajalehe juures mõne asjaga.

Image051Edasi ma kolasin natuke linna peal, olles natuke segaduses, kuhu ma järgmisena minna tahan. Käisin Gramercy parki’i juures, mis on võtmeta külastajatele kahjuks suletud ja Madison park’is, vaatasin Flatiron buildingut. Lõpuks otsustasin, et lähen käin korra kodus pead kammimas jne 🙂 Kella 7PM olin tagasi linnas West Village’is, kus on põhiline jazziklubide piirkond. Minu esimene jazz celebrity spotting tänaval: Larry Grenadier kõndis oma kontrabassiga vastu:). Läksin Fat Cat klubisse, kus on suht väike,  $3 admission. Suhtlesin sealse manager‘iga ja selgus, et saab ka tasuta WIFIt kasutada, mis on siin üsna haruldane – jubedalt käib närvidele, aga tavaliselt küsitakse siin WIFI eest meeletut raha, igal sammul… Fat Cat on üldse lahe klubi, piljardi, ping pongi, male ja muude mängude laudadega suur klubi, väga mugavad suured diivanid otse lava ees jazzisõpradele nagu mina :D. Jazzisõpru paistab siin ikka leiduvat! Imelik on see, et ma astusin sisse ja doorman ütles, et ta tunneb mu ära, ma olevat siin varemgi käinud. Selliseid juhuseid on veel paar tükki olnud. Hmm…

Image055Esimene bänd oli üsna jura, suhtlesin kohaliku musta aspiring writer‘i Walter’iga from the Bronx. Kõht läks tühjaks ja ma otsustasin korra väljas käia ja natuke süüa. Leidsin 7th avenue’lt väidetavalt New Yorgi parima pitsakoha, võtsin nende kuulsama variandi juustuga ja ühe Corona. Pitsal oli tõesti haruldane crust, aga minu arvates on kodus tehtud pitsa ikkagi parem. Kolasin natuke ringi, West Village on ülimalt lahe kant. Mõtlesin, et kasutan juhust ja astun läbi Blue Note’ist – et kuulata bändi koosseisus James Carter, John Medeski, Adam Rogers, Christian McBride, Joey Baron. Järjekord ukse taga oli taas pikk. Mul ei olnud reserveeringut, aga ootasin õndas teadmatuses hoopis selles järjekorras, mis oli reserveeringuga inimestele. Juhuslikult sõbrunesin jälle inimestega enda kõrval ootejärjekorras – neid oli 3, reserveeringuga neljale. Ja mina olingi siis pärast see neljas ja sain ilusti sisse :). Blue Note klubina mulle nii väga ei meeldinudki, võrreldes mõnede teistega. Aga bänd oli super. James Carter mängis baritoni, tenorit, soprani, võludes sealt välja selliseid uskumatuid sounde, mida ma pole ühesti torust varem kuulnud tulevat… 🙂 Päris hull tüüp, meeletu energia. Ja Christian McBride on vist parim bassimees, keda ma kunagi kuulnud olen!  Adam Rogers mulle hard bopi mängijana eriti ei meeldinudki, aga bluesi ja funki mängis jube hästi – this man can really shred the blues 😀 Jon Medeski oli väga ka super. Ja Joey Baron. Bänd oli väga väga energiline, mängisid soul jazz-hard bop-free-kaasaegset asja, näiteks tundsin ära Woody Shaw “Moontrane”‘i ja ühe Larry Youngi loo. Jõin veini ja minu toredad uued kaaslased tegid kõik välja lõpuks mulle. Ühega nendest, Patrickuga läksime edasi (tagasi) Fat Cati. Seal mängisid mingid noored kutid Juilliardist. Päris hullud tüübid. Hakkas jamsession. Trompetimängijad tulid üksteise järel ja mängisid – ja ikka korralik rida tuli!  Ja mitte ühel, vaid need trompeti-kutid lihtalt ootavad järjekorras, üks parem kui teine. Mul oli selline tunne vahepeal, I’m in heaven :). Eriti vinge trummar oli ka, täiesti uskumatu soundi ja energiaga tüüp. Nimi oli John Davis.

Jõime Patrick’iga  õlut (välja tehti jälle) ja hangisime seal, ma tutvusin paari trompeti- ja  ühe tenoripoisiga ja ühe kitarristiga, kes oli kuuldavasti Ben Monderi teemas sees. Jamsession ei olnud kaugeltki mitte läbi, aga otsustasime ära minna, kell oli jälle vist juba 3-4AM. Patrick viis mu taksoga Brooklynisse Williamsburgi, otse maja ette. Ja siis oli piinlik moment, et ma ei mäletanud ta nime. Ma arvasin, et see on Philippe. Aga ehkki sellest jutust võib jääda mulje, et ta lõi mulle külge, siis üldsegi mitte. Me hoopis ajasime väga intelligentset juttu ökoloogia, kirjutamise, jazzmuusika teemadel 🙂 Väga tark tüüp oli, mul jällegi vedas seltskonnaga.

Metroos kuulsin seekord häälest ära halva time‘iga saksofonimängijat, kes mängis “Freddie Freeloader”it  (teemat, over and over again).